https://sonett.fontane-place.de/ Sat, 27 Jun 2026 02:09:18 +0000 MyBB https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=39637 Sat, 16 May 2026 00:06:57 +0200 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=39637 Eino Leino
1878-1926 Finland


Sonetti Leilalle

Mua syytät Leila siitä, ett’en laula
kuin muutkin lempiväiset immestään,
vaikk’ ennen niistä lauloin yhtenään
ja sullai silmät on ja suu ja kaula.

Ja väität, etten sua lemmikkään
ja tuhkana on tunteheni taula
ja että löyhä lie sen lemmen paula,
mi aina ihannoi vain itseään! –

Ei taide taivon päivää luoda saata,
vaikk’ kyllä tähden. Siks se kuvaa ain
vaan päivän heijastuksia ja maata.

Ma ennen kyllä lauloin neitojain,
mut sinun eessäs täytyi laulun laata
ja itseäni ilmi tuoda vain.


.]]> Eino Leino
1878-1926 Finland


Sonetti Leilalle

Mua syytät Leila siitä, ett’en laula
kuin muutkin lempiväiset immestään,
vaikk’ ennen niistä lauloin yhtenään
ja sullai silmät on ja suu ja kaula.

Ja väität, etten sua lemmikkään
ja tuhkana on tunteheni taula
ja että löyhä lie sen lemmen paula,
mi aina ihannoi vain itseään! –

Ei taide taivon päivää luoda saata,
vaikk’ kyllä tähden. Siks se kuvaa ain
vaan päivän heijastuksia ja maata.

Ma ennen kyllä lauloin neitojain,
mut sinun eessäs täytyi laulun laata
ja itseäni ilmi tuoda vain.


.]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=12675 Mon, 08 Sep 2014 13:46:20 +0200 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=12675 Biruta Skujeniece
1888 - 1931 Estland

Sāpju mērkaķi

Šalc vējš un sniegs caur tumšu janvārnaki,
pret melniem logiem sitas liepu zari,
kā kaula pirkstiem klauvē ķemu bari,
sit sēru marša saraustītu takti;

zem asfaltbruğiem šonakt mūdži rakti
caur klusām ielām dzerājsoļem nesti
kauc mērkaķi, no nakšu krogiem vesti,
kur ņirgājošiem mūdžiem pilni kakti:

Dēd pelēks mērkaķis ik viesa ēnā
un līgojas kā bostonvalsī lēnā,
tad pēkšņos smieklos atņirdz baltos zobus!

Un nikni iecērt vīna glāzei robus!
Starp zobiem samaļ stikla drumslas sīkas,
lec viesiem plecos, lauza ķetnas līkas!]]> Biruta Skujeniece
1888 - 1931 Estland

Sāpju mērkaķi

Šalc vējš un sniegs caur tumšu janvārnaki,
pret melniem logiem sitas liepu zari,
kā kaula pirkstiem klauvē ķemu bari,
sit sēru marša saraustītu takti;

zem asfaltbruğiem šonakt mūdži rakti
caur klusām ielām dzerājsoļem nesti
kauc mērkaķi, no nakšu krogiem vesti,
kur ņirgājošiem mūdžiem pilni kakti:

Dēd pelēks mērkaķis ik viesa ēnā
un līgojas kā bostonvalsī lēnā,
tad pēkšņos smieklos atņirdz baltos zobus!

Un nikni iecērt vīna glāzei robus!
Starp zobiem samaļ stikla drumslas sīkas,
lec viesiem plecos, lauza ķetnas līkas!]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10366 Wed, 28 Dec 2011 10:50:49 +0100 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10366 Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Metsas

Ja lugemata tulles laenetawat sõudu,
Kui läiklemine meres liiwaranna poole.
Nii kiired wõõrsiks sõudwad mullapinna soole
Ja surres kaswatawad üles püüdmat jõudu.

Kui õnnis saar kesk kiirte sätendawat walgust
Mets nagu roheline tempel tõuseb üles
Ja peene helin liigub wilu pehmes süles,
Üks laul, mis otsib oma sünnitaja algust.

Ja kiired seda mulla joobnud wiisi joowad,
Nad unustawad päikse, oma kodumaa,
Ning üksi rada metsa hinge poole loowad.

Ja igas wõsus, puus ja põõsas salaja
Neil juured mulla jooki terwituseks toowad —
Ning lugemata neid peab toiduks kustuma.]]> Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Metsas

Ja lugemata tulles laenetawat sõudu,
Kui läiklemine meres liiwaranna poole.
Nii kiired wõõrsiks sõudwad mullapinna soole
Ja surres kaswatawad üles püüdmat jõudu.

Kui õnnis saar kesk kiirte sätendawat walgust
Mets nagu roheline tempel tõuseb üles
Ja peene helin liigub wilu pehmes süles,
Üks laul, mis otsib oma sünnitaja algust.

Ja kiired seda mulla joobnud wiisi joowad,
Nad unustawad päikse, oma kodumaa,
Ning üksi rada metsa hinge poole loowad.

Ja igas wõsus, puus ja põõsas salaja
Neil juured mulla jooki terwituseks toowad —
Ning lugemata neid peab toiduks kustuma.]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10365 Wed, 28 Dec 2011 10:49:08 +0100 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10365 Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Ju kadunud on wana, uues ilus
Ju tõuseb elu üle rusude!
Näe, päikse poole mullapinna wilus
Uus püüe leidnud rada ülesse.

Kus surus jää, kus aina lumi lasus,
Nüüd wõimul liigub ader tuline;
Kus murehelin raagus okstes asus,
Sääl kohiseb nüüd lausa kewade.

Pääd tõstke üles päikse poole, üles!
Õnn sätendab ju waimukoidu süles;
Teed wõtke, nagu kewadised weed!

Pääd tõstke! Ehitame koda! Tööle!
Siin elu wõitis, lõppu tegi ööle!
Ei wäsi mees, kes leidnud oma teed!]]> Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Ju kadunud on wana, uues ilus
Ju tõuseb elu üle rusude!
Näe, päikse poole mullapinna wilus
Uus püüe leidnud rada ülesse.

Kus surus jää, kus aina lumi lasus,
Nüüd wõimul liigub ader tuline;
Kus murehelin raagus okstes asus,
Sääl kohiseb nüüd lausa kewade.

Pääd tõstke üles päikse poole, üles!
Õnn sätendab ju waimukoidu süles;
Teed wõtke, nagu kewadised weed!

Pääd tõstke! Ehitame koda! Tööle!
Siin elu wõitis, lõppu tegi ööle!
Ei wäsi mees, kes leidnud oma teed!]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10364 Wed, 28 Dec 2011 10:47:33 +0100 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10364 Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Kodumaa mõte.

Kui jään ma õhtul mõttes waatama,
Kuis taewa serwal istub rõõmus ämarik,
Ta rinnal koit kui õitsew kanarpik,
Ja nurm jäänd nurme kõrwal kastes kumama,

Siis kannab mind kui tunne õnnis, imelik,
Kesk kodu seisan rahwa uue põimega:
Me mullast tõusnud mehed uued sammuma
Ja naese uue loonud mõte õnnelik.

Mu meelest siis kui oleksin ma läbi käinud
Kõik teed, kus waen ja pimedus on walitsend,
Kus siiski walgus ikka sihiks helisend —

Ja õitswa Eesti haige süda tules läinud.
Mis walgus kõigest seletand me elule.
Mis koljuks saanud rahwa hingetemplile.]]> Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Kodumaa mõte.

Kui jään ma õhtul mõttes waatama,
Kuis taewa serwal istub rõõmus ämarik,
Ta rinnal koit kui õitsew kanarpik,
Ja nurm jäänd nurme kõrwal kastes kumama,

Siis kannab mind kui tunne õnnis, imelik,
Kesk kodu seisan rahwa uue põimega:
Me mullast tõusnud mehed uued sammuma
Ja naese uue loonud mõte õnnelik.

Mu meelest siis kui oleksin ma läbi käinud
Kõik teed, kus waen ja pimedus on walitsend,
Kus siiski walgus ikka sihiks helisend —

Ja õitswa Eesti haige süda tules läinud.
Mis walgus kõigest seletand me elule.
Mis koljuks saanud rahwa hingetemplile.]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10363 Wed, 28 Dec 2011 10:45:31 +0100 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10363 Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Üksik põuapilw

Kui walge saar kesk siniläiki wäike,
Ta ujub rada laia, lagedat.
Kas otsima läks oma hallikat,
Wõi mõttes tee, kus kõnnib üksi päike?

Ei tea, kas tundnud ema armuläiki,
Kas kuulis kätkis laulu walwawat? —
Ei tea, kas otsib kadund armsamat,
Ei tunne tema, ega enda käiki?

Kuis waatan ma su ime silmadesse,
Kuis muinasjuttu sulle westaksin,
Mis waestelaste nutust tõusis südamesse

Kuis sinu rinna naale langeksin
Ning wennaks igatsuse walgusesse
Sul ennast kõrgel rändel kihlaksin!]]> Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Üksik põuapilw

Kui walge saar kesk siniläiki wäike,
Ta ujub rada laia, lagedat.
Kas otsima läks oma hallikat,
Wõi mõttes tee, kus kõnnib üksi päike?

Ei tea, kas tundnud ema armuläiki,
Kas kuulis kätkis laulu walwawat? —
Ei tea, kas otsib kadund armsamat,
Ei tunne tema, ega enda käiki?

Kuis waatan ma su ime silmadesse,
Kuis muinasjuttu sulle westaksin,
Mis waestelaste nutust tõusis südamesse

Kuis sinu rinna naale langeksin
Ning wennaks igatsuse walgusesse
Sul ennast kõrgel rändel kihlaksin!]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10362 Wed, 28 Dec 2011 10:44:11 +0100 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10362 Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Nõmme-hallik.


Su hinge põhjas tuksub mere sära,
Täis sügawusi õndsaid saari loob,
Kuid harwa tõstlemise helki kaob,
Kui arm ehk halli udu ajab ära.

Su tasaduses ikka kellakumin;
Nii terwitusi rändajale toob,
Kes päiksekiirtes aina janu joob,
Mis kutsub, kutsub nagu nõmme sumin.

Su juures nagu leidnud oleks randa,
Kus pidi rändamine lõppema.
Kus oleks ohwriks kõike wõinud anda,

Mis teedel koormas korjus salaja.
Mu nõmme-hallik, wõtku tuuled kanda
Sul terwit, laulab kaugel rändaja.]]> Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Nõmme-hallik.


Su hinge põhjas tuksub mere sära,
Täis sügawusi õndsaid saari loob,
Kuid harwa tõstlemise helki kaob,
Kui arm ehk halli udu ajab ära.

Su tasaduses ikka kellakumin;
Nii terwitusi rändajale toob,
Kes päiksekiirtes aina janu joob,
Mis kutsub, kutsub nagu nõmme sumin.

Su juures nagu leidnud oleks randa,
Kus pidi rändamine lõppema.
Kus oleks ohwriks kõike wõinud anda,

Mis teedel koormas korjus salaja.
Mu nõmme-hallik, wõtku tuuled kanda
Sul terwit, laulab kaugel rändaja.]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10361 Wed, 28 Dec 2011 10:43:02 +0100 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10361 Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Rukis.

Weel sügisel kesk koltund wälja naeratab su ilu:
Sa tagatiseks meile: tulema saab kewade!
Ja kõik, mis ohwerdab siin palehigi sinule,
Wõib kanda rahus külma talwe kütkendawat wilu.

Su rammu rinnal ringi käiwad meile meie ajad,
Ning walgus, mida köitsid kaswades sa endasse,
See elulätteks tõuseb meile meie meeltesse,
Ja meie mure südamesse ulatawad päikse kajad.

Kesk sume ööd, kus kaste sulle alla kiigub,
Ma kuulsin juttu koiduga sind sala puhkamas
Ja tundsin ma mis meie hinges sulle wastu liigub.

Sa oled emaks keset meie elu-päikse sõudu,
Ja kes siin sinu mõtte ette põimi painutas,
See lapseks jääda kodule weel ikka leidis jõudu.]]> Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Rukis.

Weel sügisel kesk koltund wälja naeratab su ilu:
Sa tagatiseks meile: tulema saab kewade!
Ja kõik, mis ohwerdab siin palehigi sinule,
Wõib kanda rahus külma talwe kütkendawat wilu.

Su rammu rinnal ringi käiwad meile meie ajad,
Ning walgus, mida köitsid kaswades sa endasse,
See elulätteks tõuseb meile meie meeltesse,
Ja meie mure südamesse ulatawad päikse kajad.

Kesk sume ööd, kus kaste sulle alla kiigub,
Ma kuulsin juttu koiduga sind sala puhkamas
Ja tundsin ma mis meie hinges sulle wastu liigub.

Sa oled emaks keset meie elu-päikse sõudu,
Ja kes siin sinu mõtte ette põimi painutas,
See lapseks jääda kodule weel ikka leidis jõudu.]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10360 Wed, 28 Dec 2011 10:41:39 +0100 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10360 Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Igatsuse-lill.

Kus wiibid ? Terwitusi toowad sinult tuuled!
Kus õitsed nagu taewas sinine?
Kõik kõneleb siin sinust üksine!
Su igatsuses kõik on wõrsund minu luuled!

Su kuma nagu sala laulu hinges kuuled
Ja kaod ohwriks iseendasse.
Kus rada kitsas, kare kaljutee —
Ja surematause lille otswad huuled.

Kus wiibid? Meeles mõlgub uus mul inimene!
Kus õitsed minu hingewara ainukene?
Ma laulan sulle üksi otsi-teel.

Ja kuigi rändan tuhat aastat weel,
Su juurde kujunen ma siiski, päikse meel,
Mu walgus, sinilill, mu kullakene.]]> Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Igatsuse-lill.

Kus wiibid ? Terwitusi toowad sinult tuuled!
Kus õitsed nagu taewas sinine?
Kõik kõneleb siin sinust üksine!
Su igatsuses kõik on wõrsund minu luuled!

Su kuma nagu sala laulu hinges kuuled
Ja kaod ohwriks iseendasse.
Kus rada kitsas, kare kaljutee —
Ja surematause lille otswad huuled.

Kus wiibid? Meeles mõlgub uus mul inimene!
Kus õitsed minu hingewara ainukene?
Ma laulan sulle üksi otsi-teel.

Ja kuigi rändan tuhat aastat weel,
Su juurde kujunen ma siiski, päikse meel,
Mu walgus, sinilill, mu kullakene.]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10359 Wed, 28 Dec 2011 10:40:14 +0100 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10359 Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Ma tunnen lillesid, mis keegi pole näinud,
Neid kaswatasin oma südames;
Mu lilled sääl, kus ükski pole käinud,
Kus elan, laulan oma walguses.

Mu hingelilled walged keset igatsusi,
Kus surewad kõik ohked tolmused,
Kus leian kaduwuse rannal jäädawusi,
Ja pärliks saawad mure tundmused.

Mu meelest on, kui oleksin ma toonud
Need lilled säält, kus jumaluse maa
Nii sala tungides kui säde rändaja —

Need lilled nagu unenägu südamesse loonud,
Mis nägin kus, ei tea arwata —
Nad on kui arm, mis surematust joonud.]]> Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Ma tunnen lillesid, mis keegi pole näinud,
Neid kaswatasin oma südames;
Mu lilled sääl, kus ükski pole käinud,
Kus elan, laulan oma walguses.

Mu hingelilled walged keset igatsusi,
Kus surewad kõik ohked tolmused,
Kus leian kaduwuse rannal jäädawusi,
Ja pärliks saawad mure tundmused.

Mu meelest on, kui oleksin ma toonud
Need lilled säält, kus jumaluse maa
Nii sala tungides kui säde rändaja —

Need lilled nagu unenägu südamesse loonud,
Mis nägin kus, ei tea arwata —
Nad on kui arm, mis surematust joonud.]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10358 Wed, 28 Dec 2011 10:38:49 +0100 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=10358 Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Sügisesel rannal

Kellel armas ei ole hall meri täis meeletut müha,
Koltund puiesteel üksinda käia ei armasta,
Ei tundnud see ial, mis tähendab jätta, mis püha.
Matta iseennastki iseendasse waikima.

Keset kullaseid lehti... Kui ilus on walmide reas
Nõnda käia ja mullale andeks langeda,
Et tõuseksid uued, et õitsewas kewade eas
Wägew lehtis juua wõiks päikest ja mulda otsata.

Sügis! Kaugele koltunud teele mind tuulekeerd kandis,
Üksi lendama lehe, mind, kohina poole ta pandis,
Nagu meri, hall meri, mis laulab mul ees.

Sügis! Siiski üksigi endasse maetud olla on ilus,
Kuulda, kuis igatsus laulab su südame haudade wilus
Ja mõtete-pilwist kui pärlid langeb su sees.]]> Enno, Ernst
1875 - 1934 Estland


Sügisesel rannal

Kellel armas ei ole hall meri täis meeletut müha,
Koltund puiesteel üksinda käia ei armasta,
Ei tundnud see ial, mis tähendab jätta, mis püha.
Matta iseennastki iseendasse waikima.

Keset kullaseid lehti... Kui ilus on walmide reas
Nõnda käia ja mullale andeks langeda,
Et tõuseksid uued, et õitsewas kewade eas
Wägew lehtis juua wõiks päikest ja mulda otsata.

Sügis! Kaugele koltunud teele mind tuulekeerd kandis,
Üksi lendama lehe, mind, kohina poole ta pandis,
Nagu meri, hall meri, mis laulab mul ees.

Sügis! Siiski üksigi endasse maetud olla on ilus,
Kuulda, kuis igatsus laulab su südame haudade wilus
Ja mõtete-pilwist kui pärlid langeb su sees.]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=6905 Sun, 27 Jun 2010 13:20:41 +0200 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=6905 Kössi Kaatra
(Gustaf Adolf Lindström)
Finnland 1882–1928


Ah, milloin kaikki, jotka tietä soukkaa,
tiet’ orjuuden nyt polkee läähättäin,
sen kaiken raivaavat, mi heitä loukkaa,
ja veljestuutein käyvät käsikkäin?
Ah, milloin, alistuvaa nää ei houkkaa,
on ohi riisto, mahti riistäjäin;
kyyt’ ihmisvainon ei, ei tuskan toukkaa
maass’ enää ryömi kielin myrkykkäin?
Ah, epätoivon kauhuin kysyy: milloin?
niin moni menehtynyt vaikertain,
kun sama kahle kytkee aamuin illoin
ja sama ristiriita raivoo ain,
vie elo uhrit tuhatpäisin pilloin
ja heikon iestä sietää voimakkain.]]> Kössi Kaatra
(Gustaf Adolf Lindström)
Finnland 1882–1928


Ah, milloin kaikki, jotka tietä soukkaa,
tiet’ orjuuden nyt polkee läähättäin,
sen kaiken raivaavat, mi heitä loukkaa,
ja veljestuutein käyvät käsikkäin?
Ah, milloin, alistuvaa nää ei houkkaa,
on ohi riisto, mahti riistäjäin;
kyyt’ ihmisvainon ei, ei tuskan toukkaa
maass’ enää ryömi kielin myrkykkäin?
Ah, epätoivon kauhuin kysyy: milloin?
niin moni menehtynyt vaikertain,
kun sama kahle kytkee aamuin illoin
ja sama ristiriita raivoo ain,
vie elo uhrit tuhatpäisin pilloin
ja heikon iestä sietää voimakkain.]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=6904 Sun, 27 Jun 2010 13:19:45 +0200 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=6904 Kössi Kaatra
(Gustaf Adolf Lindström)
Finnland 1882–1928

Jo iltakellon ääni kajahtaa
ja työstä palaa niukan palkan saajat;
on paidat märät, hiki hajahtaa
ja jäykät ovat jäntereet ja raajat.
Taas sänkipaljaina on sarat laajat;
on sirpill’ ollut paljo purtavaa.
Maa alaston ja pystyrivit taajat
taas tiukkaa kättentyötä todistaa.
Ja huomispäivä jälleen hiessä uidaan,
kun varhain aamusta jo riihtä puidaan,
ja päivät seuraavat ja viikot, kuut
Ja rikkaan aitta täyttyy kukkuralleen.
Vaan palkan niukan suo hän uurtajalleen.
Pui riihtä raataja, saa sadon muut.]]> Kössi Kaatra
(Gustaf Adolf Lindström)
Finnland 1882–1928

Jo iltakellon ääni kajahtaa
ja työstä palaa niukan palkan saajat;
on paidat märät, hiki hajahtaa
ja jäykät ovat jäntereet ja raajat.
Taas sänkipaljaina on sarat laajat;
on sirpill’ ollut paljo purtavaa.
Maa alaston ja pystyrivit taajat
taas tiukkaa kättentyötä todistaa.
Ja huomispäivä jälleen hiessä uidaan,
kun varhain aamusta jo riihtä puidaan,
ja päivät seuraavat ja viikot, kuut
Ja rikkaan aitta täyttyy kukkuralleen.
Vaan palkan niukan suo hän uurtajalleen.
Pui riihtä raataja, saa sadon muut.]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=6903 Sun, 27 Jun 2010 13:14:47 +0200 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=6903 (Olof Berg)
1842 - 1917 Finnland


Oi terve kevät! Talven valta joutaa
Nyt raueta! Jo valoon vaihtuu yö,
Vienosti välkkyy järven sini-vyö,
Iloisna purttaan kalastaja soutaa.

Ja maamies jyvät hinkalostaan noutaa,
Ne peltomaahan siroitellen lyö,
Hymähtäin: siunaa, Herra, kätten työ.
Lahjoita tarpeeks sadetta ja poutaa.

Niityltä poistuu harmaat kulo-arvet,
Mets' ylleen pukee viittaa muhkeaa,
Kedolla ammoo lehmät hata-sarvet,
Ja koski veisaa virttäns' uhkeaa,
Ja liritellen liitää lintu-parvet, --
Myös ihmis-sydän lauluun puhkeaa!]]> (Olof Berg)
1842 - 1917 Finnland


Oi terve kevät! Talven valta joutaa
Nyt raueta! Jo valoon vaihtuu yö,
Vienosti välkkyy järven sini-vyö,
Iloisna purttaan kalastaja soutaa.

Ja maamies jyvät hinkalostaan noutaa,
Ne peltomaahan siroitellen lyö,
Hymähtäin: siunaa, Herra, kätten työ.
Lahjoita tarpeeks sadetta ja poutaa.

Niityltä poistuu harmaat kulo-arvet,
Mets' ylleen pukee viittaa muhkeaa,
Kedolla ammoo lehmät hata-sarvet,
Ja koski veisaa virttäns' uhkeaa,
Ja liritellen liitää lintu-parvet, --
Myös ihmis-sydän lauluun puhkeaa!]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=6902 Sun, 27 Jun 2010 13:08:56 +0200 ZaunköniG]]> https://sonett.fontane-place.de/showthread.php?tid=6902 Olli Wuorinen
(Olof Berg)
1842 - 1917 Finnland

Neiti Ida Basilier’in muistokirjaan

Kun kevään käsi hanget hautaan lykkää,
Jo kuuluu ääni laululintujen,
Sen vuoks’ se aik’ on raitis, riemuinen,
Ah muutoin ois niin kolkkoa ja mykkää!
Vaan silloin suonet virkeämmin tykkää,
Kun, puhjetessa nurmikukkasen,
Säveltää itse satakielinen,
Oi silloin liikkuu mieli, sydän sykkää.
Pois valta yön, pois valta hallan harmaan,
Jo satakieltä Suomi kuuntelee,
Jo puhjennut on taiteen kukka varmaan,
Niin suloisesti soinnut helkkyilee, –
Ja satakieli, isänmaamme armaan
Iloksi, onpi Ida Basilier.]]> Olli Wuorinen
(Olof Berg)
1842 - 1917 Finnland

Neiti Ida Basilier’in muistokirjaan

Kun kevään käsi hanget hautaan lykkää,
Jo kuuluu ääni laululintujen,
Sen vuoks’ se aik’ on raitis, riemuinen,
Ah muutoin ois niin kolkkoa ja mykkää!
Vaan silloin suonet virkeämmin tykkää,
Kun, puhjetessa nurmikukkasen,
Säveltää itse satakielinen,
Oi silloin liikkuu mieli, sydän sykkää.
Pois valta yön, pois valta hallan harmaan,
Jo satakieltä Suomi kuuntelee,
Jo puhjennut on taiteen kukka varmaan,
Niin suloisesti soinnut helkkyilee, –
Ja satakieli, isänmaamme armaan
Iloksi, onpi Ida Basilier.]]>